kasutaja (to-be) teekonnad ja prototüüp
Tegevuse eesmärk on valideerida, et loodav lahendus vastab kasutajate tegelikele ja mitte ainult oletuslikele vajadustele.
Kasutajakeskselt disainitud teenuse lähtekohana ei piisa sellest, et me teame, mida lahendada on vaja – meil on vaja tagada ka see, et pakutav lahendus nii oma sisult kui vormilt vastaks kasutajate tegelikele (mitte lihtsalt meie poolt oletatud) vajadustele. Prototüübi loomine algab kasutaja sammude kaardistamisest.
Pea meeles! Prototüüp ei pea olema mitte ilus, vaid kasutatav ja andma vastuseid püstitatud küsimustele!
Kasutaja teekonna kaardistamine
Enamike teenuste, eriti just e-teenuste puhul on olemas silmaga nähtav koht, kus kasutaja ja teenus omavahel kokku puutuvad. See tähendab ka, et on olemas võimalus testida, kas loodav lahendus liigub õiges suunas – ja vajadusel teha visuaalide pealt korrektuure veel enne arendusse liikumist.
Testimiseks kasutatakse prototüüpimist: kasutaja sammude esitlemist nii, et kõik vajalikud tegevused saab koos kasutajaga läbi mängida.
Prototüübi loomist tuleks kindlasti alustada põhiliste stsenaariumite samm-sammult lahti kirjutamisest. Headeks tööriistadeks on storymapping ning kasutajateekonna kaardistamine.
Näiteks "Kasutaja saab muuta enda emaili-aadressi" teekonna sammud
-
Kasutaja avab seaded
-
Kasutaja trükib uue emaili-aadressi
-
Kasutaja salvestab seaded
Valmiv prototüüp peaks visualiseerima kõik need sammud.
Sinu järgmine samm:
Kaardista prototüüpimise ja kasutajatestide jaoks kasutaja sammud teenuse erinevate osade kasutamisel.
Prototüübi loomine
Tegevuse eesmärk on välistada olukord, kus kasutaja eksib oma käitumises ainult seetõttu, et saab ekraanil nähtavast valesti aru.
Hea teada! Prototüüpi luues pööra kindlasti palju tähelepanu mõistete ja tekstide sõnastusele ja testi nende arusaadavust!
Prototüübi puhul on kõige olulisem, et selle elemendid oleks olemuslikult ära tuntavad: nupud peavad välja nägema nagu vajutatavad nupud, tekst olema loetav, lingid arusaadavad. Arvestama peab ka ekraanisuurustega – kui teenus on mõeldud ennekõike mobiiltelefonidest kasutamiseks, peaks ka prototüüp mobiiliekraanide suuruseid arvestades loodud olema.
Disain luuakse prototüübi põhjal hiljem: siis, kui on selge, kuhu ja mida paigutada tuleb.
Väga tähtis roll on sõnadel ja sõnastusel. Enamik kasutajate tehtavaid vigu tulenebki sellest, et nad saavad loetavast tekstist teistmoodi/valesti aru. Küsi ja kontrolli:
- Kas see sõna on kasutajale arusaadav?
- Kas seda saab lihtsamalt öelda?
- Kas me ikka kasutame läbivalt sama terminit sama asja kohta?
- Kuidas rakendus minuga räägib? Sõbralikult või minu pihta?
Prototüüpida saab mitmel erineval moel – paberile visandada, voltida ja kleepida või kasutada Miro keskkonda, kus saab kirjeldada/joonistada erinevaid lahendusvariante virtuaalsel töölaual. Digikeskkondade ja –teenuste disainimiseks ja prototüüpimiseks on üks enimkasutatud töövahendeid Figma, mis võimaldab luua kasutaja poolt läbiklikitavat lahendust.
Hea teada! Figma prototüübi loomisel kasuta Eesti riiklikest disainisüsteemidest saadaolevaid Figma disainikomponente. Nii lood äratuntava digikeskkonna kergema vaevaga ja väiksema ajakuluga.
Tegevuse elluviimisel on abiks ka prototüüpimise juhist tööriistakastis.
Hea prototüübi märksõnad
1. Järjepidevus
- Stiilijuhised: kujundus järgib kaubamärgi- või stiilijuhiseid, mis määravad logode, värvide ja tüpograafia kasutamise.
- Kujundusmustrid: kujundus järgib ühtset inimliidese juhiste või disainimustrite kogumit.
- Nimetamistavad: nimeandmise tavad on lehtede ja vidinate lõikes ühtsed.
- Välimus ja tunnetus: küljendustel ja leheelementidel on ühtne välimus ja tunnetus.
- Koostoimed: Sarnased interaktsioonid ja disainimustrid käituvad järjepidevalt.
2. Juurdepääsetavus
- Kirja suurus: kujundus vastab minimaalse kirjasuuruse loetavuse juhistele.
- Kontrastsus: kujundus vastab esiplaani, teksti ja tausta minimaalse kontrastsuse juhistele.
- Topeltkodeerimine: visuaalne teave on topeltkodeeritud, et see oleks juurdepääsetav värvipimeduse või muude nägemispuudega kasutajatele.
- Sihtmärgi suurus: kujundus vastab hiire- ja puuteobjektiivide minimaalse sihtmärgi suuruse juhistele.
- Ekraanilugerid: disain vastab W3C veebisisu juurdepääsetavuse juhistele (WCAG) ekraanilugejate kasutajatele.
3. Taastumine
- Kinnitusdialoogid: kujundus vastab minimaalse fondi suuruse loetavuse juhistele.
- Tagasivõtmise funktsioonid: tagasivõtmisfunktsioonid hoiavad ära suurema andmekao ja soovimatud tagajärjed.
- Veateated: veateated sisaldavad taastamise juhiseid.
- Versioonikontroll: versioonihaldus, ajaloo või arhiveerimise funktsioonid on sisse ehitatud andmemahukatesse või koostööpõhistesse töövoogudesse.
- Süsteemi taastamine: süsteem leevendab katastroofiliste vigade, krahhide ja võrgukatkestuste mõju.
4. Mälu
- Piiratud valikud: kriitiliste valikute loendid (menüüvalikud, navigeerimiskategooriad) on nähtavad ühes vaates või kuni 10 üksusega.
- Automaatsed arvutused: süsteem teeb kasutaja eest matemaatika.
- Tagasiside: mikrokoopia ja mikrointeraktsioonid annavad kasutajale pidevat tagasisidet.
- Tükeldamine ja maskeerimine: pikad teksti- või numbrijadad (turvakoodid, telefoninumbrid) on visuaalselt tükeldatud või maskeeritud.
- Turvatavad: turvasüsteemid vähendavad vajadust spontaanse tagasikutsumise järele, kasutades parimaid paroolitavasid, kaheastmelist autentimist või ühekordset sisselogimist.
5. Tõhusus
- Lihtne navigeerimine: navigeerimishierarhia sügavus ei ületa 3 või 4 taset.
- Reageerivad paigutused: paigutused on tundlikud või optimeeritud sihtseadmete ekraanisuuruse jaoks.
- Navigeerimise otseteed: navigeerimise teerajad, edenemise jälgijad ja klaviatuuri otseteed parandavad leitavust.
- Kiirendid: automaatne täitmine, automaatne tuvastamine ja muud kiirendid parandavad töö kiirust.
- Automaatne salvestamine: automaatne salvestamine ja/või küpsised säilitavad seansi olekut ja hoiavad ära andmete juhusliku kadumise.
6. Keel
- Sisekeel: kaubamärgiga seotud sõnavara, sisekeelt ja turunduse kõnepruuki kasutatakse mõõdukalt ning puuduvad navigeerimisel, menüüdes ja nuppudes.
- Tehniline žargoon: veateadetest ja muudest mikrokoopiatest puudub tehniline või süsteemi žargoon.
- Akronüümid: akronüümid hõlmavad juurdepääsu definitsioonidele ja ilmuvad ainult jutustavas sisus.
- Lihtne keel: tehniline, juriidiline ja muu potentsiaalselt raskesti mõistetav sisu on kirjutatud lihtsas keeles.
- Loetavuse tase: Sisu loetavuse tase on sihtrühma(de)le sobiv.
Veebitekstide koostamise puhul on sulle abiks need juhendid:
NB! Veebitekstide koostamise puhul pea silmas järgmisi juhendeid:
Oled selle tegevusega lõpetanud? Liigume edasi:
Seotud tööriistad
Seotud juhised
Sündmusteenuste analüüs. Lõpparuanne
PwC
16.09.2022Juhendmaterjal krattide hankimiseks
MKM
21.09.2022Masinõppe projektiks valmistumine: kontroll küsimu…
MKM
21.09.2022Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG nõuded)
The World Wide Web Consortium (W3C)
22.09.2022Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja…
Praxis
22.09.2022Andmeteaduse projekti taotlusvorm (lõuend)
MKM
21.09.2022Iseteeninduskeskkonna raamistik
Trinidad Wiseman
20.09.2022Avaliku sektori veebitekstide koostamise juhend
eesti.ee
22.09.2022Protsessianalüüsi käsiraamat
Ernst & Young
20.09.2022EKI juhis tekstide koostamiseks (ehk selge sõnum)
Eesti Keele Instituut (EKI)
22.09.2022Juhised määruse “Teenuste korraldamise ja teabehal…
MKM
01.06.2023