Eesti on osa Euroopa Liidust ja EL’i üks strateegilisi eesmärke (nt “Euroopa 2020” konkurentsivõime strateegia raames) on ka Euroopa laiem teenuste integreeritus ettevõtete ja kodanike vaatest. See tähendab, et Eesti digiriik peab olema koostoimeline ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide digiriikidega ja nende tarbeks loodud platvormidega.
Eesti riigi infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee laiem levik ja juurutamine Euroopas laiemaks standardiks ja protokolliks pole suuresti õnnestunud. X-tee kasutamine on seetõttu Euroopa Liidu vaatest domineerivalt riigisiseseks andmevahetuseks. Euroopas on andmevahetusplatvorme mitmeid, mille kõigi üles loetlemine siin dokumendis pole mõistlik, aga keskendutakse kõige suurematele ja enim Eesti digiriiki mõjutavatele õigusaktidele ja platvormidele.
Lisaks eksisteerib Nordic Institute for Interoperability Solutions, mis on kahe Euroopa Liidu liikmesriigi ja Islandi ühine partner-ettevõte, mis on vastutav X-tee alustehnoloogia arendamise eest, aga keskendub ka partnerriikide koosvõimele ülejäänud Euroopa Liiduga, sealhulgas eDelivery ja GAIA-X lahendustele.
8.1. eIDAS
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastu võetud eIDAS määruse (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määruse) eesmärk on lihtsustada piiriülest e-teenuste kasutamist. See aitab kaasa ühtse digituru ja toimiva digimajanduse saavutamisele. Määrus on suunatud peamiselt avalikele e-teenustele.
eIDAS määrusega soovitakse luua digitaalses maailmas samasugune usaldus nagu füüsilises maailmas. Selle jaoks kehtestati Euroopa avalikele asutustele ühtsed nõuded, kuidas elektroonilist identiteeti ja digitaalallkirju tunnustada. Tagatakse ka usaldusteenuste võrreldavus, tunnustamine ning ühtsed toimimisalused.
Vastavalt määrusele peavad alates 1. juulist 2016 eIDAS nõuetele vastavaid samaväärse turvatasemega e-allkirju tunnustama kõik Eesti riigi- ja omavalitsusasutused ning need eraettevõtted, kes osutavad avalikku teenust sõltumata sellest millises riigis väljastatud vahendiga allikiri on moodustatud ning millist allkirjaformaati on kasutatud.
Kõik avaliku sektori asutused on kohustatud oma teenustele ligipääsul aktsepteerima ka samaväärse usaldusväärsuse tasemega teiste riikide eID vahendeid (kõrge ja märkimisväärne tase), samas teenuse piiriülese osutamise kohustust sõltub valdkonnast ja teenusest.
Lisainfo: https://www.eid.as/
Millega tuleks arvestada?
8.2. Single Digital Gateway ja OOTS
OOTS ehk Once Only Technical System on SDGR, ehk ühtse digivärava määruse tehnilise süsteem, mis võimaldab kasutajatel kasutada e-teenuseid nii, e tõendivahetus (andmed + dokumendid) toimub piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel kasutades oma riigi autentimisvahendit.
EL riigi pädevad asutused jagavad andmeid ja dokumente omavahel. Juhul kui teenus langeb määruses kirjeldatud 21. valdkonna alla ning vajalikud andmed on algallikast päritavad tuleb anda kasutajale võimalus andmeid sealt pärida ning neid menetluses kasutada.
Single Digital Gateway (SDG) ehk ühtse digivärava eesmärgiks on luua reaalajas EU üleselt ligipääs informatsioonile, protseduuridele ja teenustele nii kodanike kui ka äride vaates eesmärgiga lihtsustada kodanike ja ettevõtjate asjaajamist EL siseturu piires.
Aidata kodanikel ja ettevõtjatel siseturul orienteeruda ning tugevdada ja optimeerida siseturu vahendeid, et vastata paremini ettevõtjate ja kodanike vajadustele nende piiriüleses tegevuses võimaldades läbida protseduurid digitaalselt ning andmeid ühekordselt esitades.
Kui teenus on reaalajas kättesaadav riigi kodanikule, peab see olema kättesaadav ka Euroopa Liidu kodanikule.
Teabe ja teenuste kvaliteedi tagamiseks on igal liikmesriigil kohustus koguda teenuste kohta statistikat ja tagasisidet ning see koondinfoga ka Euroopa Komisjonile edastada.
Vaata veel: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018R1724&from=EN
Millega tuleks arvestada?
8.3. eDelivery andmevahetus ja Harmony
eDelivery on algselt üks CEF ehitusklotse (building block), mis defineerib tehnilise spetsifikatsiooni ja standardid, paigaldatava tarkvara ja seotud teenused selleks, et võimaldada infosüsteemidel omavahel vahetada turvaliselt andmeid. Initsiatiivi eesmärk on võimaldada avalikel ja erasektori organisatsioonidel lihtsalt ja kiiresti tekitada kanal dokumentide ja andmete vahetuseks üle avaliku või privaatse võrgu.
Eestis kasutatakse riigisiseseks andmevahetuseks peamiselt X-tee'd, aga eDelivery lahendust kasutatakse Euroopa andmevahetuses mitmetes valdkondlikes lahendustes nagu e-CODEX, aga ka e-arvete puhul ning tulevase reaalajamajanduse tarbeks.
EU eDelivery lahendust uuesti leiutada ei ole tarvis. Nordic Institute for Interoperability Solutions on loonud Harmony komponendi, mille peaks kasutusele võtma, kui vaja integreerida EU eDelivery lahendustega. See komponent on kättesaadav siit: https://edelivery.digital/
Millega tuleks arvestada?
8.4. Euroopa andmeruumid (data spaces)
Üleeuroopalise tegevusena ja koostoime võimestajana luuakse EL-s ligi kümmekond valdkondlikku andmeruumi. Sõltuvalt valdkonnast on tegu vabatahtliku ühistegevusega (nt. turism, oskused…) või ka kohustuslike õigusaktidest tulenevate nõuetega (nt. e-tervis). Andmeruumid tähendavad peamiselt ühtseid reegleid ja spetsifikatsioone, aga mõnes valdkonnas ka ühist taristut või keskse taristuga liidestumist.
Andmevahetuse valdkonnas võib üle-euroopalistes tegevustes olla puutumust kontseptsioonidega nagu TESTA (relikt-projekt, kus interneti asemel kasutatakse miskipärast privaatvõrku ja eraldatud sidekanaleid), e-Delivery (vt.8.3), aga ka Gaia-X.
Millega tuleks arvestada?
8.4.1. Gaia-X
Gaia-X on projekt, mis käivitatud Euroopa poolt Euroopale. Erinevad osapooled, kes projektiga seotud, on seadnud eesmärgi luua födereeritud ja turvaline andmetaristu Euroopasse. Eesmärk on see, et ettevõtted ja kodanikud teevad koostööd andmete kättesaadavuseks läbi taristu ja nii, et neil säilib kontroll nende andmete üle.
Sarnaselt X-tee'le põhineb Gaia-X hajusarhitektuuri põhimõttel, milles kõik osapooled järgivad sama Gaia-X standardit. Gaia-X organisatsioonilise koostoime eesmärk on tagada, et igas liikmesriigis eksisteerib Gaia-X keskus (Hub) mis esindab Gaia-X ökosüsteemi ja on otsene kontaktpunkt riigis avalikule ja erasektorile. Need keskused omavahel võimendavad Gaia-X ökosüsteemi laiemalt.
Gaia-X kohta on rohkem informatsiooni siin: https://www.data-infrastructure.eu/GAIAX/Navigation/EN/Home/home.html
8.5. Üle-euroopalised infosüsteemid
Paljudes valdkondades eksisteerivad Euroopa Liidu infosüsteemid, mida liikmesriigid kasutavad või millega liikmesriikidel tuleb liidestuda. Tuntumad sellised on näiteks Shengeni infosüsteem, EUCARIS (sõidukid ja juhiload) j.t.. Paljudes spetsiifilistes valdkondades võib leida selliseid spetsialiseeritud keskseid süsteeme, olgu see CO2 kvootidega kauplemine või meditsiiniseadmete turule laskmine. Euroopa süsteemide ülesehitus ei ole meie kontrolli all ning me peame liidestuma süsteemidega, mis mõnikord on väga erinevad meie tavapärastest toimemudelitest.
8.6. Euroopa taaskasutatavad komponendid
Euroopa Liidu rahastuse toel on loodud mitmeid taaskasutust või ühiskasutust võimaldavaid tarkvaratükke. Üle-euroopaline koodivaramu, kus taolised ressursid on kättesaadavaks tehtud on siin: https://joinup.ec.europa.eu/