5. tehniline koostoime ja rakendused

Eesti digiriigi edu üks põhjuseid on olnud see, et selle erinevate valdkondade arendus on käinud suuresti hajusal põhimõttel: ministeeriumite haldusalade IT-majadel on olnud vabadus ja autonoomsus arendada enda teenuseid enda perspektiivist ja huvidest lähtuvalt. Selle põhimõtte problemaatiliseks küljeks on olnud tehniline komponentide ebaühtsus ja raskesti kokkusobitavus: iga haldusala loodud teenused on ka suures pildis ehitatud erinevatele põhimõtetele ja arhitektuurimustritele vastavalt, mis raskendab pilvekõlbulikkust ning taaskasutatavust.

Kui kodanikuportaal,teenuste kataloog, X-tee ja seotud kesksed lahendused võimaldavad riigi teenused kokku siduda vajadustest lähtuvalt, siis on taustal sama tähtis ka tehniline koostoime.
 

5.1. Tehnilise koostoime juhised

5.1.1. Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded

Täna on mitmel haldusalal ja IT-majal omaenda tehniliste nõuete dokumendid ja juhendid (nt mittefunktsionaalsed nõuded), mis osaliselt kattuvad teineteisega, aga on detailides erinevad. Ühiseid nõuete dokumente kasutatakse vähe ning see on viinud selleni, et ühe asutuse arendatud ja tellitud arendused ning ühiselt sama mõistmine tehnilistest nõuetest erinevad teineteisest.

Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitud Arhitektuurinõukogu töögrupi poolt kokku lepitud tehniliste nõuete kogum, mis koondab kokku üldised põhinõuded, ootused ja soovitused tehniliste komponentide arendamisele ja arhitektuurile. IT-majades levinud mittefunktsionaalsete nõuete asemel kasutatakse siin sõna ristfunktsionaalne, mis viitab sellele, et igal tehnilisel nõudel on mõju ka riigi koostoimele ning ärilistele ootustele ja piirangutele. Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded on käesoleva koostoimeraamistiku üks osa ning on kättesaadav ka masinloetavalt riigi koodivaramus.

IT-majadele on koostoime tagamiseks ootus võtta enda sisemiste nõueteks aluseks digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded ja laiendada neid endale vastavalt, dubleerimata digiriigi ristfunktsionaalsetes nõuetes juba eksisteerivat ning võttes arvesse nõuete piiranguid (kohustus, ootus, soovitus). Kui asutusel puudub omaenda tehniliste nõuete dokument, siis projektides (sealhulgas hangetes) on eesmärk tagada vastavus minimaalselt digiriigi ristfunktsionaalsetele nõuetele. Lisaks on tähtis tagada, et asutusel on võimekus valideerida tellitud töö vastavust nendele nõuetele.

Ristfunktsionaalsete nõuete dokument muutub vastavalt vajadusele ja selle eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (tulevikus RIA) poolt juhitud digiriigi peaarhitektide töörühm. 
 

5.1.2. Digiriigi arendusraamistik

Tänu ajalooliselt hajusale digiriigi arendamisele ja juhtimisele on tehniliste nõuetega sarnaselt tekkinud olukord, kus praktikad, kogemused ja põhimõtted erinevad igas asutuses. Teineteise parimatest kogemustest ja praktikatest õppimine toimub tutvuste teel, aga puuduvad head juhendid ja põhimõtted, mida järgida arenduste tellimisel, hankimisel ja ehitamisel.

Aastal 2021 hindas digiriigi arhitektuurinõukogu, et oleks mõistlik luua arendusraamistik, mis annab kirjeldused ja soovitused arendusprotsessi ja tegevuste kohta.  Arendusraamistiku skoobis saavad olema ootused ja näited ning konkreetsed tegevused, mida asutused võiksid arvestada. Arendusraamistik annab soovitused arenduste planeerimisele ja arhitektuuri disainile, hankepraktikatele ja partneriga koostööle, arendusmetoodikatele ning lahenduste elutsükli ja muudatuste juhtimisele.

Tänases seisus arendusraamistikku veel ei ole, plaan on see tekitada ja kehtestada 2023. aastal. Ootus on, et asutused kasutaks arendusraamistikku enda arendusprotsesside ja hangete suunamiseks.
 

5.2. Tehnilise koostoime platvormid ja töövahendid

Riigi infosüsteemis on tähtsal kohal mitmed tehnilised platvormid ja lahendused, mis on vajalikud hajususe põhimõtte koostoime tagamisel ja mille kasutus on riigis fundamentaalse tähtsusega digitaalse komponendiga teenustes.

5.2.1. Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee ja X-tee teenuste kataloog ja XTSS

X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat andmevahetust asutustele. X-tee võimaldab digiriigis ühekordset andmete küsimist ja mitmekordset kasutamist. 

Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. X-tee liikmed saavad oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid.

X-teel on mitmekülgne turvalahendus: autentimine, mitmetasemeline autoriseerimine, kõrgetasemeline logide töötlemise süsteem, krüpteeritud ja allkirjastatud andmeliiklus.

Vaata lisa: https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/andmevahetuskiht-x-tee.html

X-tee iseteeninduskeskkond (XTSS) võimaldab Eesti äriregistris registreeritud ettevõtetel ja asutustel liituda X-teega, registreerida ja kirjeldada andmevahetuse loomiseks X-tee alamsüsteeme ning tellida RIA väljastatavaid turvaserverite vahelises suhtluses kasutatavaid AUTH- ja SIGN-sertifikaate.

X-tee iseteeninduskeskkonnas paiknev X-tee teenuste kataloog võimaldab kirjeldada asutuse andmeteenuseid (nimetus ja kirjeldus eesti ning inglise keeles, teenuse kasutamise tingimused vm dokumendid) ja taotleda teiste asutuste pakutavate andmeteenuste kasutamist ning teenuste avamist. Kataloogis hästi kirjeldatud andmeteenus lihtsustab teistel X-tee liikmetel asutuse andmeteenuste kasutuselevõtmist, vähendades pöördumiste arvu asutusse ning parandab asutuse pakutavate teenuste kasutusele võtmise kasutajakogemust.

Vaata lisa: https://abi.ria.ee/xtee/et/x-tee-iseteeninduskeskkond 

5.2.2. Eesti avaliku võtme infrastruktuur ja ID-kaart

Teenuste pakkumisel elektroonilises keskkonnas on oluliseks komponendiks isikute tõsikindel tuvastamine. Kõik e-teenuste pakkumises osalevad isikud peavad olema üheselt tuvastatavad,  et oleks võimalik veenduda ühelt poolt teenuse osutaja usaldusväärsuses kui ka selles, teenust osutatakse selleks õigustatud isikule.

Selleks on Eestis loodud avaliku võtme infrastruktuuril (PKI - Public Key Infrastructure) põhinev   elektroonilise identiteedi (eID) ökosüsteem, mis võimaldab riigi poolt välja antud eID vahenditega (ID-kaart, elamisloakaart, digitaalne isikutunnistus, diplomaatiline isikutunnistus ja mobiil-ID) e-teenustele turvaliselt ligi pääseda. Lisaks on eelnimetatud eID vahenditega võimalik anda kvalifitseeritud digiallkirja, mis on võrdne isiku omakäelise allkirjaga ning krüpteerida informatsiooni selle turvaliseks edastamiseks. Vahend võimaldab ka dekrüpteerida isikule krüpteeritud andmeid.

Isikute tuvastamise ja dokumenteerimise eest Eestis vastutab Siseministeerium 

Eesti avaliku võtme infrastruktuuril põhinevad eID vahendid on kõrge turvalisuse tasemega ning kasutatavad ka Euroopa Majandusühenduses piiriüleste e-teenuste pakkumisel.
 

5.2.3. Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA

Riigi infosüsteemis ning selles osutatavates teenustes tuleb järgida koostoime, isikuandmete kaitse, andmehalduse, statistika tootmise, arhiivinduse, ruumiandmete töötluse jm nõudeid.

RIHA eesmärk on toetada koostoime tagamist riigi infosüsteemis, riigi infosüsteemide planeerimis- ning arendusprotsessi, nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet andmekogude asutamisel, kasutuselevõtmisel, pidamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel ning infoturbemeetmete rakendamisel. RIHA annab ajakohase ning läbipaistava ülevaate riigi infosüsteemi tehnilistest komponentidest ja arhitektuurist ning nende muutustest, nende komponentide taaskasutamise võimalustest ning võimaldab erasektoril uute teenuste loomist ja vältida taasleiutamist.

RIHAs registreeritakse kõik andmekogud ja nendega seotud ning X-teega liidestatud infosüsteemid. RIHAsse võib esitada ka muude infosüsteemide dokumentatsiooni. Asutus peab tagama, et RIHAs on ajakohased ja tõesed andmed selle kohta, milliseid infosüsteeme ta teabe vastutava töötlejana haldab või kasutab, ning et kirjeldus vastab nõuetele. Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist ja andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon Riigi Infosüsteemi Ametiga, Andmekaitse Inspektsiooniga, Statistikaametiga ja Maa-ametiga. Rahvusarhiiv võib hinnata ja kontrollida kooskõlastamisel andmekogude võimekust arhivaalide eksportimiseks. Dokumentatsiooni koostamiseks, asutuses haldamiseks ja RIHAsse (tulevikus andmete teabeväravasse) edastamiseks võib kasutada RIHAKEst.

Vaata lisa: https://www.riha.ee/

5.3. Tehnilise koostoime ühiskomponendid

Riigiteenuste suuremal digitaliseerimisel tekib lahendustes suur osa funktsionaalsusi, mis on sarnased. Ühiskomponendid on standardsed lahendused, mis on mõeldud riigi raha säästmiseks ja välistavad sarnaste funktsionaalsuste taasloomist. Ühiskomponente saab kasutada teenusena, mis on keskelt hallatud ja arendatud. Mõningate komponentidega jääb asutustele võimalus paigaldada enda instants. Sellisel juhul peab asutus tagama selle ajakohasuse.

Ühiskomponendid ja -teenused erinevad mõnest haldusala enda teenusest selle poolest, et nad on disainitud algusest peale - või aja jooksul - eesmärgiga, et neid kasutatakse laiemalt, kui ühes haldusalas või teenuses ja tänaseks on ootus, et sellise komponendi funktsiooni ei peaks ükski haldusala enam ise arendama ja ehitama ning kasutusele peaks võtma just järgnevad komponendid.

5.3.1. Autentimisteenused (GovSSO ja TARA)

Digiriigi lahendustel on vajadus pakkuda turvalist autentimislahendust, mis võimaldab kasutajate elektroonilist isiku tuvastamist. 

Riigi autentimisteenus (tehnilise nimega TARA) ja Riigi SSO teenus (GovSSO) on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt keskselt osutatavad teenused, millega liidestudes saab asutus oma e-teenuses autentida ID-kaardi, mobiil-ID, smart-ID ja Euroopa Liidu eID kasutaja. Erinevalt Riigi autentimisteenusest võimaldab Riigi SSO teenusega liitunud e-teenustes ühekordse sisselogimisega tuvastada eID kasutaja.

Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastu võetud eIDAS määrusele (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määruse) peavad  alates 1. juulist 2016 Euroopa Liidu riikide teavitatud eID vahendeid tunnustama kõik Eesti riigi- ja omavalitsusasutused ning need eraettevõtted, kes osutavad avalikku teenust. TARA ja GovSSO teenused annavad avaliku sektori e-teenuse pakkujale lihtsustatud võimaluse täita eIDAS määruses sätestatud kohustusi piiriülese e-identimise skeemide koosvõime tagamisel.

Nii GovSSO-d kui TARA on võimalik kasutada SaaS teenusena (eelistatult) või vajadusel oma taristusse paigaldada. 

Vaata lisa: https://e-gov.github.io/GOVSSO/ ja https://e-gov.github.io/TARA-Doku/

5.3.2. Nõusolekuteenus

Isikuandmete kaitse üldmäärus annab üksikisikutele suuremad õigused enda andmete üle. Selleks et tugevdada kontrolli oma andmete üle, peaks andmesubjektil olema lubatud saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, laialdaselt kasutatavas, masinloetavas ja koostalitlevas vormingus ning edastada neid teistele vastutavale töötlejatele. Seega on oluline riigi vaatest võimaldada riigi käes olevate andmete ülekantavust kolmandatele osapooltele. Üks võimalus ülekantavuse võimaldamiseks on Nõusolekuteenus.

Nõusolekuteenus on Riigi Infosüsteemi Ameti arendatav e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga, kes pakuvad isikuandmetel põhinevaid teenuseid. Nõusolekuteenuse kaudu saab inimene otsustada enda isikuandmete töötlemise üle, valides ise kolmandad osapooled, kes, millistes eesmärkidel ja millises ulatuses tema andmetele juurdepääsu saavad. Seega nõusolekupõhine andmete edastamine on inimese vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega ta nõusolekuvormil nõustub enda kohta käivate isikuandmete edastamisega riiklikust andmekogust kolmandale osapoolele. Seega tagab nõusolekuteenus koosvõimet ning võimaldab sündida innovatsioonil nii avalikus- kui erasektoris.

Nõusolekuteenuse kasutusele võtmiseks on tarvis andmekogusse luua x-tee andmeteenus, mida pakutakse nõusolekupõhiselt. Nõusolekuteenus ühtlustab nõusoleku küsimise, andmise, tagasivõtmise ning kontrollimise loogika. Andmevahetus toimub üle x-tee, nõusolekuteenuses antakse ja hallatakse nõusolekuid ja andmevahetusel kontrollitakse nõusoleku kehtivust. Nõusolekupõhisel automatiseeritud andmevahetusel on kohustuslik kasutada Riigi Infosüsteemi Ameti  arendatud nõusolekuteenust kuna aitab tagada andmesubjekti kontrolli tema isikuandmete töötlemisest ja jagamisest.

Vaata lisa: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/inimkeskne-andmehaldus/nousolekuteenus

5.3.3. Andmejälgija

Isikuandmete igasugune töötlemine peab olema seaduslik ja õiglane. Füüsilisi isikuid puudutavate isikuandmete kogumine, kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende andmete töötlemise ulatus peab olema nende jaoks läbipaistev. Isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva läbipaistvuse põhimõte eeldab, et inimeste isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid peavad olema lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Kõnealune põhimõte puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist vastutava töötleja identiteedist ning töötlemise eesmärgist ja täiendavast teabest, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute suhtes õiglane ja läbipaistev töötlemine ning nende õigus saada neid puudutavate isikuandmete töötlemise kohta kinnitust ja sõnumeid. Lisaks on inimestel ootus saada ajakohane ülevaade, kuidas nende andmeid on töödeldud ja millistel eesmärkidel.  Seega isikuandmete töötlemisel on oluline tagada isikuandmete töötluse läbipaistvus. 

Selleks, et tagada isikuandmete töötlemisel läbipaistvus on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt arendatud andmejälgija. Andmejälgija on üheltpoolt inimesele suunatud teenus eesti.ee-s, mis kuvab, kuidas andmeid töödeldakse. Andmejälgija võimaldab logida, nii X-tee liiklust kui asutusesiseseid päringuid ning andmete töötlemist. Seega toetab andmejälgija iga andmekogu võimekust enda sees toimuvat andmetöötlust logide kujul talletada, et seda hiljem inimesele ehk andmesubjektile eesti.ee-s oleva teenuse kaudu kuvada. Arhitektuurselt on tegemist täielikult hajusa süsteemiga, st inimesele kuvatav info pärineb otse Andmejälgija teenuse realiseerinud andmekogust. Eesti.ee teeb kasutaja soovil päringu igasse Andmejälgija teenusesse ning kuvab päringu vastuse ilma salvestamata. Andmejälgija rakendamine on asutustele kohustuslik, kuna aitab inimesel ühest kohast saada ülevaate tema isikuandmete töötlemisest.

Vaata lisa: https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/inimkeskne-andmehaldus/andmejalgija

5.3.4. Riiklik Postkast kui riigi teavitusteenus

Riikliku postkasti visioon on olla ühtne üleriiklik koht kõikidele Eesti riigi- ja KOV-asutustele oma teavituste edastamiseks. Riiklik postkast tagab teavituste ja usaldusväärse informatsiooni võimalikult lihtsa, mugava ja laia kättetoimetamise eraisikutele ja ettevõtjatele, tehes seda neile õigel ajal ja soovitud kanali kaudu ning võimaldades neil kasutada Riiklikku postkasti peamise kanalina kogu riigiga seotud informatsiooni kätte saamiseks.

Hetkel on Riiklik postkast ühesuunaline info edastamise keskkond riigiportaali lepingulistele partnerasutustele, mille eesmärk on viia riigi- ja KOV asutuste teavitused eraisikute ning ettevõteteni võimalikult kiirelt ja mugavalt. Läbi Riikliku postkasti edastatakse teavitusi eraisikutele ja ettevõtetele isikukood@eesti.ee või registrikood@eesti.ee aadressidele ning isikukoodi või registrikoodiga seotud telefoninumbritele. Edastatud teavitused ja/või SMS tekstisõnumid edastatakse omakorda eraisiku või ettevõtte määratud suunatud e-posti aadressile ja mobiilinumbrile. E-kirjad salvestatakse ning kuvatakse eraisiku või ettevõtte riiklikus postkastis, mis asub riigiportaalis (eesti.ee).

Riiklik postkast täidab tulevikus aga laiemat funktsiooni kui praegune e-kirjade ja SMS-ide vahendamine, olles täielik keskne riigiülene teavitusteenus ning laienedes väljapoole praegust funktsionaalsust. Riikliku postkasti, kui riigi teavitusteenuse sihiks on võimaldada parima võimaliku kvaliteediga eraisikute ja ettevõtete kontaktandmeid, tagades seeläbi teavituste parema kättetoimetamise edukuse ning pakkudes keskset üleriigilist keskkonda teavituste turvaliseks edastamiseks. Riikliku Postkasti eesmärk on muuta riigi- ja KOV asutustele minimaalseks (või täielikult kaotada) nende vajadus arendada või üleval hoida oma kontaktandmete baase ning teavitamise süsteeme.

Eraisikute ja ettevõtete vaatepunktist on Riikliku postkasti eesmärk tagada neile üks riigiülene kanal, kuhu sisestada oma kontaktandmeid ja teavituste kohta käivaid eelistusi ning kus on kättesaadavad kõik nende riigiga seotud teavitused. Tagatud on ka nende turvalisus ja isikuandmete kaitse, kuna juurdepääsupiiranguga dokumenti ei edastata ebaturvalistes kanalite (nt tavalise e-posti) kaudu, vaid teavitus suunab saaja seda lugema Riiklikusse postkasti.

Riiklik postkast on teavitusteenuse avalik kasutajaliides, millele pääseb ligi läbi riigiportaali eesti.ee või muudest liidestatud keskkondadest. Riikliku oostkasti komponentideks on tulevikus teavituste edastamise, säilitamise ja haldamise teenus ning kontaktandmete baas. Kontaktandmete baasis on Eesti isikukoodi omavate eraisikute ja registrikoodi omavate ettevõtete elektroonilised kontaktandmed, mille nad on esitanud rahvastikuregistrile või äriregistrile, märkinud riigiportaalis või mujal liidestatud keskkondades.

5.3.5. Taaskasutuse platvormid Koodivaramu ja Jupivaramu

IT-lahenduste taaskasutatavus võimaldab kokkuhoidu lahenduste loomisel ja laiendamisel. Annab kindluse, et taaskasutatav osa on ennast juba mujal õigustanud. Taaskasutatavus soodustab koostalitlusvõimet ning parandab kvaliteeti tänu operatiivse kasutuse laiendamisele ning aja ja raha kokkuhoiule.

Koodivaramu on lahendus lähtekoodi avalikustamiseks. Koodivaramusse talletatud kood on avalik ja mõeldud kasutamiseks kõigile. Koodi avalikustamine annab parema ülevaate lahendustest ja võimaluse kaasata laiemat tarbijaskonda. Koodivaramu pikem eesmärk on kogukonnast juhinduv e-riigi arendus.

Hea tava on lahenduse kood avalikustada võimalikult varajases etapis.

Lisaks eksisteerib tulevikus jupivaramu, mis on lahenduste lähtekoodist valmis ehitatud komponentide majutamiseks mõeldud pesa. Jupivaramu annab võimaluse kasutada avalikustatud komponente ilma, et neid oleks vajadus taas kokku ehitada ja hoiustada. Jupivaramu kasutamise täpsemad juhendid on tekitamisel.

5.3.6. Riigi allkirjastamisteenus  SiGa ja Valideerimisteenus SiVa

Digiallkiri on elektrooniliselt antud allkiri, mis on võrdne omakäelise allkirjaga. Digiallkiri annab võimaluse kasutajatel allkirjastada elektroonilisi andmeid, vähendades sellega dokumentide ökoloogilist jalajälge. Digitaalsed andmed võimaldavad üleriigilist koostoimet, see tähendab, et kasutajatel ei ole tarvis esitada samu kinnitatud andmeid korduvalt. Eesti digiallkiri omab ajatemplit või ajamärgendit, mille põhjal on võimalik tuvastada  allkirjastamise aega.  

Samas tuleb meeles pidada, et kui teave luuakse turvalises veebikeskkonnas ja seda on võimalik muutumatul kujul (sh inimloetavalt) hiljem esitada, ei ole digiallkiri vajalik - kasutatakse asutuse digitemplit ja ajatemplit.

Riigi allkirjastamisteenus SiGa annab lihtsustatud võimaluse luua allkirjastatud ümbrikke läbi teenuse, mille formaadiks on XAdES allkiri ASIC konteineris. Samuti saab SiGa abil valideerida digiallkirju. Allkirjastatud ümbrikud vastavad eIDAS’e regulatsioonile.  

Vaata lisa: https://open-eid.github.io/allkirjastamisteenus/   

Valideerimisteenus SiVa võimaldab valideerida ajaloolisi ja vähem levinud formaatides digitaalallkirjastatud dokumente. Valideerida saab BDOC, ASICE ja kõiki teisi eIDAS regulatsioonis nimetatud allkirjaformaate. Allkirjade valiidseks tunnistamise aluseks on allkirjas olev ajatempel ja allkirjastatava sertifikaadi kehtivuskinnitus.

Vaata lisa: https://open-eid.github.io/SiVa/ 

5.3.7. Ühtsem digiriigi e-teenuste kasutajakogemus standardiseeritud disainisüsteemi abil.

E-teenuste disainisüsteem Veera (edaspidi nimetatud disainisüsteem) ja selle tehnilised komponendid. Täna on mitmel asutusel kasutuses komponendid, mis on üleval siin: https://github.com/e-gov/cvi

Järjest suuremal teenuste digitaliseerimisel on oluline pakkuda lõppkasutajatele ühtsemat ja intuitiivsemat kasutajakogemust. Kasutades ühtset disainisüsteemi, suudame pakkuda ühtset kasutajakogemust ning inimene ei pea iga iseteeninduse juures uut kasutusmustrit ära õppima. 

Disainisüsteem  koosneb stiiliraamatust, tehnilistest veebi komponentidest ja laadilehtedest, mis võimaldavad arendusprojektides kuni 25% aega (valimiste infosüsteemi näitel) ja seeläbi raha kokku hoida. Disainisüsteemi peamine eesmärk on pakkuda kasutajatele ühtset kasutajakogemust üle erinevate riigi süsteemide ja iseteeninduste. 

Disainisüsteem on täna kasutusel enam kui neljas infosüsteemis ning disainiraamat, stiililehed ja veebikomponentide lähtekood on avalikud ning neid vaadatakse üle ja täiendatakse regulaarselt
Raamistiku ülalpidamise eest vastutab RIA (ja MKM) 

Vaata veel: https://veera.eesti.ee/ ja https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik