Eesti riik ja tihedalt seotud digiriik on pidevas arenduses ning riigis on käimas mitmed projektid ja arendused, mis on tulevikus stabiilne osa riigi infosüsteemist kas haldusaladevahelise teenusena või muu ühiskomponendina.
Teadlikkus ja proaktiivne valmisolek nende lahenduste kasutuselevõtuks on ka tänaste teenuste arendamises vajalik osa riigi tehnilisest koostoimest.
7.1. Bürokrati ökosüsteem
Bürokratt on visioon avalike teenuste digitaalsest toimimisest tehisintellekti- ehk kratiajastul. Bürokratt on inimese ehk kasutaja jaoks võimalus virtuaalsete assistentide abil kõnekeelse suhtlusega avalikke otseseid ja infoteenuseid kasutada. Bürokratt võimaldab tulevikus inimesel mistahes seadmest ja virtuaalse assistendi kaudu saada ühe suhtlussessiooniga kõik vajalik korda aetud. Bürokratt on seega riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina otseste avalike ja infoteenuste saamiseks.
Millega võiks ettevaatavalt arvestada?
7.2. Inimeste eelistuste halduse komponent ehk digitaalne kaksik
Digiühiskonnas on kasvav eeldus, et kodanikele pakutakse teenuseid vastavalt nende vajadustele ja ligipääsetavalt. Digitaalse kaksiku eesmärk on võimaldada kodanikel hallata avalike teenuste kasutamise eelistusi ja määratleda viisid ning ulatus teenuste pakkumiseks. See võimaldaks tulevikus üheltpoolt tagada, et teenused oleksid kasutajatele ligipääsetavad erinevates avalikes teenustes, näiteks saab kasutaja määratleda, kui ta on vaegnägija, värvipime, kurt või tal eksisteerivad muud erivajadused teenuste kasutamiseks. Teisalt võimaldab digitaalne kaksik hallata inimese eelistusi, kuidas teenuseid inimesele osutatakse, näiteks millistel juhtudel võib riik pakkuda teenuseid proaktiivselt, kas tõuketeavituste saatmine on lubatud, milliseid kommunikatsioonikanaleid tuleks tõuketeavituste saatmiseks kasutada, kas riik võib saata soovitusi töövõime parandamiseks ja palju muud. Olukorras, kus ootus on muuta riigi toimimine personaalsemaks ja kasutajate vajadustest lähtuvaks, on kriitiline võimaldada kodanikel enda eelistusi digitaalsest kaksikust hallata.
7.3. Haldusalade-ülene ja -sisene pöördumiste klassifitseerija ehk SIIMUKE
Täna esitavad kodanikud ja ettevõtjad tihti pöördumisi valele asutusele või ametnikule. Pöördumiste edasisuunamine õigele asutusele võtab kaua aega või on asutustel sootuks raske hinnata, milline on õige asutus pöördumistele vastamiseks. Samas on kodanikel ja ettevõtjatel ootus, et riik pakuks teenuseid tervikuna ja klient ei peaks teadma, milline asutus või ametnik pöördumisega peaks tegelema. Pöördumiste automaatseks haldusalade-üleseks ja -siseseks klassifitseerimiseks on 2023. aastal kavas Riigi Infosüsteemi Ametil valmis arendada haldusalade-üleste ja -siseste pöördumiste klassifitseerija ehk Siimuke. Siimuke võimaldab vähendada pöördumistele kuluvat aega läbi automaatse pöördumiste suunamise. Seeläbi aitab Siimuke võimaldada kodanike ja ettevõtetega suhtlust ühe kanali põhimõttel ehk klient ei pea teadma, milline asutus tema pöördumise või murega peaks konkreetselt tegelema.
7.4. Õiguste ja rollihalduse süsteem ÕIE
Kõikides haldusalades on kasutajakontode ning õiguste haldus väga erinevalt lahendatud, tuginedes enamjaolt protsessidele, kus käsitsi tehtavate muudatuste osakaal on väga kõrge. Lisaks sellele hallatakse rakenduste-siseseid privileege ning gruppe sageli eraldi selleks loodud infosüsteemide moodulites. Tagajärjeks on väga madala küpsusastmega identiteedi elutsükli haldus ning ülevaade privileegidest igal ajahetkel.
ÕIE eesmärgiks on pakkuda tsentraliseeritud identiteedihalduse teenust, kasutades selleks erinevaid identiteedi allikaid (RTIP SAP, JSON jms) koostöös kataloogisüsteemidega (nt MS AD) ning vajadusel ka meta-andmete sünkroniseerimist infosüsteemidesse. Identiteedi elutsükli erinevad etapid, nagu loomine, muutmine ja sulgemine, on standardiseeritud ning auditeeritav.
Millega võiks ettevaatavalt arvestada?
7.5. Pääsuõiguste süsteem Pääsuke
Allikregistrid väljastavad standardsel viisil infot juriidilisest kontekstist tulenevate pääsuõiguste kohta. Klientsüsteemid kas tarbivad või pakuvad standardseid liideseid pääsuõiguste alase info jagamiseks pakkumaks lõppkasutajale kasulikku funktsionaalsust. Lõppkasutaja saab vastavate õiguste olemasolul endaga seotud tegevusi teha. A:B:X, ehk identifikaator B on identifikaatori A suhtes rollis X.