21. sajandi märksõnad – inimkesksus ja teenusepõhisus – eeldavad infosüsteemide seostamist ühtseks kodanikke ja organisatsioone toetavaks loogiliseks tervikuks. Sellise terviku teostumiseks peavad erinevad organisatsioonid ja infosüsteemid olema koostoimelised ehk võimelised koos töötama. Koostoime on erinevate ja erilaadsete organisatsioonide võime suhelda vastastikku kasulike ja kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamiseks, vahetades omavahel informatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemidel põhineva andmevahetuse kaudu.
Standarditel ja avatud platvormidel põhinev koostoime on ka “Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkide saavutamise eeldus. Seega pole koostoime pelgalt infotehnoloogiline küsimus, vaid haarab infoühiskonna väga paljusid tahke.
Koostoimeraamistik on organisatsioonide vaheline kokkulepe ja instrument koostoime saavutamiseks. Raamistik on Eesti avaliku sektori infosüsteemide ja teenuste koostoimet käsitlevate nõuete, standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori asutuste, ettevõtete ja kodanike teenindamise nii Eestis kui ka üleeuroopaliselt.
Koostoimeraamistik on juhendmaterjal avaliku sektori infotehnoloogia (IT) õigusaktide ettevalmistamisel, IT-lahenduste kavandamisel ning IT-alaste riigihangete korraldamisel. Koostoimeraamistiku eesmärk on tõhustada Eesti avaliku sektori toimimist, parandades Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ning ettevõtetele pakutavaid teenuseid. Raamistiku konkreetsemad eesmärgid on:
- Aidata kaasa teenusepõhise ühiskonna arengule, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda ilma, et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhilisest struktuurist ja rollide jaotusest selles.
- Muuta riigi infosüsteemi infopoliitiliste otsuste tegemine läbipaistvaks.
- Toetada riigi infosüsteemi koosarenemist.
- Luua tingimused vabaks konkurentsiks järgides kokkulepitud raamistikku.
- Vähendada avaliku sektori (IT) kulusid vähendades taasleiutamist ja tõstes taaskasutust ning seotud teadlikkust.
Koostoimeraamistiku sihtrühm on asutuste juhid, infoturbejuhid ning äriprotsesside, tehnoloogia ja teenuste arendamise eest vastutavad spetsialistid ja juhid, arhitektid ja tehnilised analüütikud. Samuti on käesolev dokument juhendmaterjaliks avalikule sektorile arendus- ja haldusteenuseid pakkuva erasektori asutuste juhtidele ja projektijuhtidele.
Millega tuleks arvestada?
Mõne soovituse kohta on täpsustav tekst kirjutatud kommentaarina sellisel kujul.
1.1. Koostoimeraamistiku alamdokumendid
Mainitud juhendid on samuti riigi infosüsteemi koostoime osad. Kui projekti eeltingimustes või hankedokumentides eeldatakse kohaldumist ja vastavust koostoimeraamistikule, siis on käesoleva dokumendi kõrval eelduseks ka vastavus järgnevate dokumentidega:
- Teenuste disaini juhendid
https://digiriik.eesti.ee - digiteenuste 10 käsku ja tööriistakast - Digiriigi andmehalduse juhised
https://www.kratid.ee/andmehalduse-juhised - Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded
https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr/ - Arendusraamistik (dokument on planeeritud luua tulevikus)
Põhjalikumalt kirjutatakse nende dokumentide kasutamise eesmärk koostoime saavutamisel lahti nimetatud dokumentide sisus.
1.2. Raamistiku õiguslik staatus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikele 1 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalas riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine ning tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon. Sama sätestab ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2002.a määrus nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“, mille § 11 lg 1 punktide 9, 18 ja 23 kohaselt on MKM-i valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ja elluviimine innovatsiooni, riigi infosüsteemide arengu ning tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas. Põhimääruse § 11 punkti 1 kohaselt on MKM-i üheks põhiülesandeks valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine. .
23.12.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ (arengukava) . Arengukavaga lepiti kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad kümneks aastaks. Arengukava üldeesmärgiks on toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis . Seega toetab arengukava ka teiste valitsemisalade eesmärkide saavutamist läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööriistade.
Arengukava näeb digiriigi kestlikkuse tagamiseks muu hulgas ette koostoimeraamistiku loomise.
Koostoimeraamistik on arengukava elluviimiseks mõeldud strateegiline dokument, millest MKM lähtub infopoliitiliste otsuste tegemisel, struktuurifondidest rahastatavate projektide hindamisel, riigi infosüsteemi õigusaktide väljatöötamisel, ministeeriumide IKT-alaste õigusaktide kooskõlastamisel ning infosüsteemide ja seotud arenduste kooskõlastamisel.
Lisaks on raamistik erinevate osapoolte kokkulepe, millest kõik osapooled oma tegevuses juhinduda võiksid, toetades seeläbi arengukavas seatud eesmärkide saavutamist.
Raamistiku loomisse ja muutmisse kaasatakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, erasektor, kolmanda sektori asutused ja eraisikud, kes saavad esitada muudatus- ja täiendusettepanekuid. Raamistiku muutmiseks kehtestatakse MKM-ile järgimiseks kohustuslik juhis, mis näeb ette muutmise tingimused ja korra (sh osapoolte protsessi kaasmise) ning asjakohased tähtajad.
1.3. Euroopa koostalitlusvõimeraamistik (EIF)
Euroopa koostalitlusvõime raamistik annab asutustele soovituste kaudu juhiseid, kuidas parandada oma koostoime tegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ja tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei sea ohtu pingutusi koostalitluse vallas.
EIF-i esimene soovitus viitab, et “tagage, et riiklikud koostalitlusvõime raamistikud ja koostalitlusvõime strateegiad oleksid kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga ning vajaduse korral kohandage ja laiendage neid nii, et need vastaksid riigi kontekstile ja vajadustele.” - mis tähendab, et Riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku ja EIFi vahel peavad eksisteerima loogilised seosed ning läbi koostoimeraamistiku tagatakse ka koostoime (või siis koostalitlusvõime) Euroopa põhimõtetega.
Riigi infosüsteemi koostoimeraamistikku järgides on tagatud vastavus EIFi koostoimepõhimõtetega ning seosed selle soovitustega on lisatud dokumendi lõppu. Eesti riigi infosüsteemi koostoimeraamistikus võetakse aluseks ka 12 EIFi printsiipi üldiste koostoimepõhimõtetena.
Euroopa koostalitlusvõimeraamistik EIF on kättesaadav siit: https://joinup.ec.europa.eu/collection/nifo-national-interoperability-framework-observatory/european-interoperability-framework-detail (inglise keeles).
https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:2c2f2554-0faf-11e7-8a35-01aa75ed71a1.0015.02/DOC_3&format=PDF (eesti keeles).