Arhitektuuripaneel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt juhitud ad-hoc ekspertide paneel, mis annab tagasisidet ja valideerib planeeritava või käimasoleva projekti ristfunktsionaalset kvaliteeti, arhitektuuri ja tehnilist heaolu ning jätkusuutlikkust.
Ülesanne ja eesmärk
Arhitektuuripaneeli ülesanne on valideerida riigi IKT arendusega seotud projekti sobivust ja kvaliteeti ja anda tagasisidet projekti eestvedajatele, partneritele ja teistele projekti tehnilise tööga seotud isikutele.
Arhitektuuripaneeli töö tulemusel peab tõusma riigis suurte projektide koosvõime ja tehniline kvaliteet ning vähenema riskid, mis seotud suurte projektide arendamisega. Arhitektuuripaneel saavutab selle eesmärgi läbi selle, et paneeli ekspertarvamus projektist mõjutab projektiga seotud rahastusotsuseid.
Arhitektuuripaneeli loomise üks ajendeid on olnud Riigikontrolli 2019 avaldatud kontrollaruanne “Avaliku sektori tarkvaraarenduse projektide juhtimine - miks tarkvaraarendused ebaõnnestuvad?”.
Projekti sobivuskriteeriumid
Tänu piiratud ja kallile ekspertide ajale, kes Arhitektuuripaneelis osalevad, ei sobi kõik IKT projektid täna Arhitektuuripaneelis valideerimiseks. Arhitektuuripaneeli aktsepteeritakse ajalisel ja mahulisel sobivusel järgnevaid projekte:
- Projekt on suuremahuline, näiteks hõlmab mitut eraldiseisvat rahastuse etappi
- Projekt on potentsiaalselt taaskasutatav riigis teistes haldusalades, näiteks suured registrid ja menetlussüsteemid 1 (https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1077/View/Text/amid/557/language/et-EE/Default.aspx )
- Projekt on majade/haldusalade vaheline, näiteks projekt, mis läheb kasutusse mitmes haldusalas
- Projekt on suunatud Arhitektuuripaneeli IKT valikukomisjoni poolt, näiteks haldusalade strateegiate tutvustamiselt ajendatuna
Otsustuspädevus
Arhitektuuripaneel toetab Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT valikukomisjoni ja Digiriigi Arengu Osakonda rahastusega ja riigi IT poliitikaga seotud otsuste tegemisel.
Juhtimine
Arhitektuuripaneel on korraldatud ja kokku kutsutud riigi CTO (tehnoloogiate juhi) Kristo Vaher poolt. Arhitektuuripaneeli kommunikatsioon on korraldatud läbi arhitektuuripaneeli e-maili listi, millele saadetakse ka paneeli ürituste kutsed.
Töökorraldus
- Arhitektuuripaneelis projekti tutvustamiseks tuleb ühendust võtta riigi tehnoloogiate juhiga Kristo Vaher e-maili aadressil kristo.vaher@mkm.ee
- Arhitektuuripaneelis osalemise soov tuleb esitada vähemalt 1 kalendrikuu ette. Osalemise kutse saadetakse igale Arhitektuuripaneeli liikmele läbi e-maili listi vähemalt 1 kalendrikuu enne paneeli toimumist.
- Arhitektuuripaneelis osalemise eelduseks on vähemalt 1 nädal enne Arhitektuuripaneeli ette saadetud sisend-materjalid paneelile tutvumiseks. Detailsemalt punktis Sisend.
- Arhitektuuripaneel toimub üldjuhul virtuaalselt riigi Skype for Business kaudu ning erandjuhul füüsiliselt Suur-Ameerika 1 aadressil Tallinnas ja kestab 2-3 tundi sõltuvalt projekti mahust. Vajadusel korraldatakse jätkukohtumised.
- Projekte on oodatud tutvustama projektiga seotud tootejuht ning vastutav tehniline arhitekt. Vajadusel võib projektimeeskond kaasa kutsuda enda äranägemise järgi veel projektiga seotud võtmeisikuid ning partnereid.
- Nädala jooksul peale Arhitektuuripaneeli toimumist edastatakse tellijale paneeli memorandum ja kokkuvõttev arvamus. Detailsemalt punktis Väljund.
Sisend
Arhitektuuripaneelil osalemiseks on eeldus, et vähemalt 2 nädalat enne paneeli toimumist on paneelile eelmainitud kontaktile ette saadetud tutvustatavad materjalid. Materjalide vajadus tugineb selles, et mitmed paneelil osalejad süvenevad teemadesse põhjalikult juba enne paneeli, et saaks küsida täpsemaid ja konkreetsemaid sisuküsimusi paneeli jooksul ning vähem aega kulutada paneelis taustainfole. Paneel ootab minimaalselt järgnevaid materjale sisendiks:
- Projekti/teenuse ülevaatlik tutvustus. Paneelil kaetakse sissejuhatavalt seda teemat 10-15 minutit maksimaalselt.
- Tehnoloogia arhitektuuri kirjeldav ülevaade. Tähtsamad võtmesõnad: süsteemi sisesed ja välised (välised süsteemid näiteks) andmevahetuse ühendused ja vajadused, X-tee seosed, kasutatavad tehnoloogiad, pilvekõlbulikkus, arhitektuuri ülesehitus.
- Reference Architecture pildid. Uue projekti puhul TO-BE pilt, käimasoleva või 2 ümberehitatava projekti puhul AS-IS ja TO-BE pildid. Eriti suurte projektide puhul mitu pilti, vastavalt siis igast loogilisest tehnilisest teenusest.
- Ülevaade projekti vastavusest digiriigi ristfunktsionaalsetele nõuetele täna või 3 nendega seotud plaanid edaspidi.
- Suuremad küsimused/probleemid. Arenduse ja arhitektuuriga seotud teemad, mis on täna takistavad ja millele oleks Arhitektuuripaneelilt soovitusi või abi vaja. Kas on vaja edasist koostööd mingite probleemide lahendamiseks või kvaliteedi tagamiseks? 3 https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr 2 https://en.wikipedia.org/wiki/Reference_architecture
Väljund
Arhitektuuripaneeli tulemusel esitatakse projekti esindajale ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT valikukomisjonile kokkuvõttev allkirjastatud memorandum, kus on välja toodud tähtsamad projekti esindaja poolt paneelil tutvustatud punktid ja materjalid 4 ning ka tähtsamad punktid, mis paneel andis projektide tagasisideks, märkusteks või soovitusteks. Projekti memorandumi lõpus on
Otsus
Arhitektuuripaneeli kokkuvõttev otsus seotud tutvustatud projektiga:
- roheline - projekt on Arhitektuuripaneeli poolt aktsepteeritud, aga kindlasti tuleb arvesse võtta tähtsamaid tähelepanekuid ja soovitusi, mis memorandumis kirjas;
- kollane - projektis on probleeme, mis vajaksid adresseerimist ja võimalik, et on vajalik korraldada uus esitlus Arhitektuuripaneelis, kui puuduseid on adresseeritud;
- punane - Arhitektuuripaneel ei saa anda projektile toetust ja projektis on vaja keskenduda mitmele välja toodud kriitilisele kohale ja peale seda uuesti projekt tuua Arhitektuuripaneeli.
Liikmed
Arhitektuuripaneeli kuuluvad automaatselt kõik riigi Arhitektuurinõukogu liikmed, kes töötavad samal ajal ka riigis IKT arendustega seotud asutuses peamiselt arhitekti, inseneri või tehnilise analüütiku või tootejuhina. Huvide konflikti vältimiseks pole muud erasektori esindajad, kes osalevad Arhitektuurinõukogus, aga pole projektiga endaga seotud, osa Arhitektuuripaneelist. On ootus, et sarnaselt Arhitektuurinõukoguga oleks Arhitektuuripaneelis esindaja igast IT arenduste ja haldusega tegelevast asutusest. Selle puuduse tuvastamisel on ootus juhtidele puudus elimineerida nii kiiresti, kui võimalik.