Kirjeldus
Kaartide sorteerimine on tööriist, mille abil uuritakse, kuidas osalejad rühmitavad üksusi kategooriatesse ja seostavad omavahel kontseptsioone. Kaarte saab sorteerida nii füüsiliselt kui digitaalselt. Osalejatele jagatakse kaardid, millele on trükitud mõisted, terminid või muud disainis olevad komponendid, ning neil palutakse need erinevatel viisidel sorteerida, rühmitada või reastada.
Kaartide sortimise tööriista saab kasutada ka veebikeskkondade, äppide, tarkvaratoodete ja muude sarnaste lahenduste sisu ning funktsionaalsuse struktureerimiseks: selle metoodika abil saab luua mitmeastmelisi navigatsioone, menüüsid ja taksonoomiaid. Samuti on võimalik niimoodi leida sisuelemente, mille paigutamine osutub teistest keerulisemaks või mis ilmestavad, milline sisu (või funktsionaalsus) ei ole kasutajate vaates teistega samaväärselt oluline.
Lähtepunktid
Eeltingimused
Kategoriseerimiseks sobivate sisuelementide (näiteks menüüdeks jaotatavad teemad, sisuplokid vms) kogumiku olemasolu.
Vajalikud töövahendid
Paberid ja pliiatsid või digitaalne keskkond selle läbi viimiseks (näiteks Miro)
Töö tulem
Taksonoomia, kategorisatsioon, infoarhitektuur sisuelementidest.
Kasu saaja
Kogu tiim. Kasutaja.
Väärtus
- Kaartide sorteerimine aitab mõista kasutajate ootusi ja loogikat.
- Aitab luua oma teenusele struktuuri
Ajastus
Lahendamise etapis.
Protsess
1. Vali sisuelemendid, mida kategoriseerida
Elemente peaks olema 15-80 vahel, sõltuvalt teenuse mahust. Kirjutage igale kaardile/paberile üks sisuelement.
2. Leidke osalejad
Osalejaid peaks olema vähemalt 15, et saaks tööriistast päriselt järeldusi teha. Osaleja peab olema inimene, kes teenuse loomise protsessis pole varem osalenud. Osaleja võib olla kolleeg, suvaline inimene tänavalt või tegelik lõppkasutaja.
3. Lase osalejal rühmitada sisuelemente
Segage kaardid ja andke need osalejale. Paluge kasutajal vaadata kaarte ükshaaval ja asetada nende isikliku arvamuse alusel kokku kuuluvad kaardid rühmadesse. Mõned rühmad võivad olla suured, teised väikesed. Kui osaleja pole kaardis kindel või ei tea, mida see tähendab, võib ta selle jätta kõrvale. Pigem las olla palju "tundmatuid" või "ebakindlaid" kaarte, kui et osaleja need kaardid juhuslikult rühmitab. Rühmade arvul ei tohiks olla piire. Osalejale tuleb väljendada, et valesid vastuseid ei ole ning otsitakse just tema ausat arvamust. Sorteerimise ajal ei tohi osalejale oma eelarvamusi või soove peale suruda.
4. Lase osalejal nimetada oma loodud rühmad
Kui osaleja on kõik kaardid oma arusaama järgi rühmitanud, andke talle tühjad kaardid ja paluge tal kirjutada igale tema loodud rühmale nimi. Võite saada mõned ideed navigeerimiskategooriate nimede jaoks. Nimetamise samm on oluline teha pärast kõigi rühmade loomist, et kasutaja ei lukustaks end kategooriatesse, kui ta veel kaarte sorteerib. Tal peaks olema vabadus oma gruppe igal hetkel ümber korraldada.
5. Palu osalejal selgitada oma protsessi
(See samm on valikuline, kuid väga soovitatav.)
Paluge kasutajatel selgitada nende loodud rühmade põhjuseid. Lisaküsimused võivad olla järgmised:
- Kas mõnda kaarti oli eriti lihtne või raske paigutada?
- Kas mõni kaart tundus kuuluvat kahte või enamasse rühma?
- Milliseid mõtted teil on sorteerimata jäetud?
Samuti võite paluda kasutajal algse sortimise ajal valjusti kaasa mõelda.
6. Analüüsi tulemusi
Kui kõik osalejad on kaardid sorteerinud, otsige ühiseid rühmi, kategooriate nimesid või teemasid, mis korduvad. Kui näete, et mõni kaart jäeti tihti kõrvale, tehke kindlaks, kas selle põhjuseks on kaartide ebaselgus või ei tundunud sisu kasutaja jaoks ülejäänud teemadega seotud olevat. Otsige tulemuste seast mustreid. Mustrite alusel saab luua uue kategorisatsiooni, infoarhitektuuri või muu loogika, mida soovisid leida.
